SISADNO
Gieres åhpadiddje 3
Ájggeguovddelis máhtudakulme 4
Næhttatjoavddusa ja sisano birra 6
AN mánájkonvensjåvnnå 9
AN
guoddelisvuodaulme 10
Åhpadimláhtjusa 1 ja 2 11
Gatjálvisárka 5.
–
7. dáse 13
Gatjálvisárka 8.
–
10. dáse 14
Oajvvadusá gåktu vijddásappot barggat tiemájn 15
Ráde ietjá ressursajda 16
Makkir mánáj
-
ja nuorajorganisasjåvnå li viehkedam:
NHFU, Noereh, Press
–
R
edd Barna ungdom ja
Skeiv ungdom
Illustrasjåvnå: Tomas Drefvelin
Buvtadam: Brainify
Digitálalasj subttsasa: aktisasjbarggon
Beitostølen helsesportsenter siegen
Jiena filmajn: Theodor, Mia, Mira, Ellinor,
Ebbe, Milla, Peder, Even, Isabella ja Martin
Prosjæktajådediddje: Anne Marte Johnsen
Gijtto divna oahppijda iesjguhtik skåvlåjs rijkan,
guojmijda ja Redd Barna barggijda gudi li
læhkám maŋen dahkat Magihkalasj klássalanjáv
–
nuppástik
.
Magihkalasj klássaladnja la dagáduvvam
Norad, UNESCO ja Bufdir
dårjajn.
Magihkalasj klássaladnja
–
nuppástik
la digitálalasj
oahpponævvo mav 5.
–
10.
-
klássaga li dahkam
sæmmi áldarjuohkusij. Mánáj
-
ja
nuorajorganisasjåvnå ja skåvllåoahppe miehtáj rijkav
ja væráldav li árvvalusájt ja sisanov oajvvadam
oah
pponævvuj. Oahppe li bessam gullat mánáj ja
nuoraj ietjasa jienajt dan birra gåktu
nuppástibme
váseduvvá, ja majt máhttá dahkat váj værált sjaddá
ienep sebrudahtte. Mánáj subttsasij baktu
nuppástime
birra væráldin oadtju skåvllåoahppe
dádjadusáv duola degu
iemeálmmukgielajs,
doajmmahieredusájs, vassjeságajs, rumájdæddaga
AN mánájkonvensjåvnå ja AN guoddelisvuodaulmij
milta.
Digitálalasj oahpponævvo dævddá måttijt fágaj
máhtudakulmijt 7. ja 10. dásij maŋŋela, ja guosská
gájka fágajgasskasasj tiemájda: guodd
elis
åvddånibme, demokratijja ja viesátguojmmevuohta,
ja álmmukvarresvuohta ja rijbbam. Magihkalasj
klássaladnja la ja galggá liehket
oahppoplána fágajgasskasasj tiemáj alodiddje, ja
viehkedit duv åhpadiddjen tiemájt åhpadit ma fágaj
rastá manni. AN guodde
lisvuodaulme sierraláhkáj
låpptiduvvi åvddån dán oahpponævon. AN
guoddelisvuodaulme guosski
gájkajda ja divna ulme galggi ålliduvvat åvddål 2030.
Ij avtak galga guodet, ja ulme galggi sierraláhkáj sidjij
viehkken gudi ábajak gierddi
nuppástimev
.
Máná Vuon
an ja væráldin vásedi
nuppástimev
ja
riektáj mieddemijt. AN mánájkonvensjåvnnå la
oassen Vuona lágajs. Danna tjuodtju máná galggi
oahppat ietjasa riektáj birra. Ajtu e gávnnu heva
oahpponævo dán birra. Dat vájkkut máná e diede sij
máhtti diededit gå iesjgu
htiklágásj
nuppástimev
vásedi
–
bilkkedime,
givsedime, biledime, vassjesága gitta vahágahttema
rádjáj. Vaj máná
galggi ietjasa riektájt dåbddåt, de hæhttuji máhtov
oadtjot. Ja skåvlån jåksåp divna mánájt. AN la
tjielggasit javllam Vuodnaj li edna máná Vuon
an gudi
vásedi
nuppástimev
. Danen Redd Barna åvddånahttá
oahpponævov globálalasj ja nasjåvnålasj
perspektijvan ma skåvllåmánájda vaddi máhto
nuppástik
riektáj birra.
Dán oahpponævo oajvveulmme
la gålmån oasen:
1. Oahppe galggi oahppat mij
nuppástik
la
rijkajgasskasasj sjiehtadusáj, lágaj ja plánaj milta,
sierraláhkáj AN mánájkonvensjåvnå ja AN
guoddelisvuodaulmij milta.
2. Oahppe galggi vuojnnet moaddása ednagav
barggi mánáj
nuppástime
vuosstij ålles væráldin.
3. Oahppe galggi oahppat dahkat juojddá
dájna ja
vædtsagijt oadtjot gåktu máhtti liehket maŋen
oattjotjit ienep avtaárvvusasj ja sebradahtte
væráldav. Máná ja nuora li guojmmeviesáda ja li
fáron rahtjamin
nuppástime
nullatoleránsa
guovlluj.
Redd Barna la barggam universálalasj hábbmimijn,
vaj
oahpponævvo la sadjihin divna mánájda. Filmajn
la vuojnodålkkum, muhtema li sevvamgiellaj
dålkkuduvvam ja gájka gejn li vuojnno
-
jali gullovige,
galggi máhttet tjoavddusav adnet.
2021 jage nalluj galggi divna filma sevvamgiellaj
dålkkuduvvat, ja ålles si
sadno galggá jårggåluvvat
sámegielajda ja ådådárogiellaj.
Le nåvku adnet Magihkalasj klássalanjáv, ja dav
gávna næhttabielijn reddbarna.no/klasserom.
Buorisboahtem Magihkalasj klássaladnjaj
–
nuppástik
ja sebra magihkalasj bargguj!
Varrudagáj
Redd Barna
GUOSKAVASJ
MÁHTUDAKULME
Maŋŋel 7. dáse
Sebrudakfáhka
åtsådit ja åvddånbuktet guoddelis
åvddånime globála hásstalusáv ja gåktu
dat máhttá vájkkudit, ja ævtodit gåktu
ulmusj máhttá hásstalusáv
vuosteldahttet ja gåktu aktisasjbarggo
lándaj gaskan máhttá viehkedit
åtsådit iesjguhtik bielijt
moattebelakvuodas Vuonan ja Sámen ja
reflektierit ulmutjij dárboj birra liehket
sierralágátjin ja gullut aktijvuohtaj
árvvaladdat majt avtaárvvusasjvuohta
ja dássádus merkaj demokratijjaj, ja
árvva
laddat gåktu máhttá vuosteldit
gáttojt, rasismav ja
nuppástimev
ságastallat almasj
-
ja
avtaárvvusasjvuoda birra ja
buohtastahttet gåktu almasj
-
ja
iemeálmmukriektá li
bærrájgehtjaduvvam ja
bærrájgehtjaduvvi iesjguhtik rijkajn
åtsådit Vuona sámij ja nasjåvn
ålasj
unneplågoj histåvrå oajvvetjuokkajt ja
åvddånbukti makkir riektá Vuona sámijn
ja nasjåvnålasj unneplågoj li uddni
reflektierit gåktu kommersiála
vájkkudibme máhttá vájkkudit
gålådibmáj, persåvnålasj økonomijjaj ja
iesjgåvvåj
reflektierit identitiehta
j, seksuálalasj
råhtåsimij ja sjiervveåvddånbuktemij
variasjåvnåj badjel, ja ietjas ja iehtjádij
rájáj dåbdoj, rubmaha, sjierve ja
seksualitiehta hárráj ja árvvaladdat majt
máhttá dahkat jus ráje doajeduvvi
Dárogiella
åtsådit gielav ja identitiehta aktijv
uodav
ja reflektierit dan birra
ÅIEE
åtsådit ja gåvvidit ietjas ja iehtjádij
perspektijvajt etihkalasj dilemmajn ma
guosski árggabiejve ja sebrudagá
hásstalusájda
reflektierit eksistensiála ássjij birra ma
guosski ulmutjij iellemvuohkáj ja
bierggiml
áhkáj ja ednama boahtteájggáj
tjielggit majt ulmusjriektá merkahi
iemeálmmugij riektájda, moalgedim
-
ja
åsskofriddjavuohtaj ja åskulasj
unneplågoj dilláj Sámen ja Vuonan
Ieŋŋils
åtsådit iesjguhtik sebrudagáj
iellemvuogijt ja árbbedábijt ieŋŋils
væráldin
ja Vuonan ja reflektierit
identitiehta ja kultuvralasj
gullevasjvuoda birra
MAŊŊELA 10. DÁSE
Sebrudakfáhka:
reflektierit gåktu ulmutja li rahtjam ja
rahtji rievddadittjat sebrudagáv ja
sæmmi bále gåktu
geografijjalasj biele
ja histåvrålasj kontæksta li bájnnám ja
bájnni sijáv
åtsådit ja tjielggit gåktu almasj
-
ja
iemeálmmukriektá ja ietjá
rijkajgasskasasj såbadusá ja
aktisasjbargo li vájkkudam nasjåvnålasj
politihkkaj, ulmutjij iellemij ja
dássádussaj ja
avtaárvulasjvuohtaj
gåvvidit guoddelis åvddånime iesjguhtik
dimensjåvnåjt ja gåktu da gaskanisá
vájkkudi, åvddånbuktet dåjmajt
guoddelap sebrudagájda ja árvustallat
dåjmaj vájkkudusájt sáme
árbbeæládusájda
árvvaladdat gåktu vássám ájge,
dáhpádusáj ja juo
hkusij gåvvidime li
vájkkudam ja vájkkudi ulmutjij
guottojda ja dagojda
tjielggit sámij ja nasjåvnålasj unneplågoj
dárojduhttemav ja vierrevuodav majt sij
li gierddam, ja reflektierit gåktu da li
vájkkudam ja vil uddnik vájkkudi
indivijdda
-
ja sebrudakdáse
n
reflektierip identitiehtaj, iellemvuogij ja
kultuvrraåvddånbuktemij
muodugasjvuodajt ja sieradusájt ja
árvvaladdat moattebelakvuoda
máhttelisvuodajt ja hásstalusájt
reflektierit gåktu identitiehtta, iesjgåvvå
ja ietjas rájá åvddånahteduvvi ja
hásstaluvvi
iesjguhtik aktijvuodajn, ja
ævtodit gåktu máhttá giehtadallat
vájkkudimijt ja dáhpádusájt majt ij
lágeda
gåvvidit guovdásj lágajt, njuolgadusájt
ja nårmajt ja árvvaladdap makkir
vájkudusá li dájn mieddemin aktugasj
ulmutjij ja sebrudahkaj oanegis ja
guhká
s ájggáj
Dárogiella:
åtsådit ja árvustallat gåktu digitála
medijá vájkkudi giellaj ja guládallamij ja
rievddadi dav
gielalasj variasjåvnåv ja
moattebelakvuodav åtsådit Vuonan ja
reflektierit guottoj birra iesjguhtik gielaj
ja hållamgielaj variántaj
hárráj.
Luondofáhka
árvvaladdat ássjijt ma guosski
seksuálalasj ja reproduktijva
varresvuohtaj
RÅIE
reflektierit eksistensiála gatjálvisáj
badjel ma guosski bajássjaddat ja
viessot moattebelak ja globála
sebrudagán
identifisierit ja árvvaladdat guoskavas
j
etihkalasj tjuolmajt ma guosski
almasjriektájda, iemeálmmugij
riektájda, guoddelisvuohtaj ja
hæjosvuohtaj
Ieŋŋils:
åtsådit iemeálmmugij vidjurijt ieŋŋils
væráldin ja Vuonan ja reflektierit daj
badjel
VUOGÁDA
KGÁJBBÁDUSÁ JA SISADNO
OAJVVEOASE
Åhpadiddjebielle: bieja liŋkav
–
vájllu
Næhttabielle: www.diskriminering.reddbarna.no
Gå dieddela ednambálluj manna li vájmo, de oattjo ienep diedojt majt galga barggat ja de besa filmav
gæhttjat mij lájddis
Magihkalasj klássaladnjaj
–
nuppástik
. Oajvveoase li «Væráldin», «Skåvlån»,
«Asstoájgen», «Nehtan» ja «Mån». Ienep diedo boahtte bielen. Dasi duodden låhpaduvvá dájna: «Ålgus
væráldij».
Oajvveåsijn li dá elementa: fáktá/boasstot, filma, gåvvårájdo, gatjá
lvisá ja digitálalasj subttsasa.
NAVIGIERIM
Juohkka oajvveoasen la illustrasjåvnnå manna li máná ja ikåvnnå. Juohkka illustrasjåvnåv ja ikåvnåv besa
dieddelit, ja boadá njuolgga elementajda. Dá doajmmi fállon. Hæhttu adnet njuolajt navigieritjit
oajvveås
ij gaskan. Duodden máhttá baddjen fálo baktu navigierit tjuokkaj/nástij.
Le aj máhttelis fálov adnet baddjen oalges bielen navigieritjit iesjguhtik åsij gaskan. Jus bajelttjállagav
dieddela dan oajvveoasen majna ájgo barggat, de besa njuolgga dåhku gåsi
sidá. Vaj ruopptot besa divna
ednambállojda, de hæhttu dieddelit ruopptot boalov baddjen gårobielen.
Redd Barna ávttji oahppijt álgget «Væráldin» vaj oahppá AN mánájkonvensjåvnå ja AN
guoddelisvuodaulmij oajvveåsijt. Maŋŋela máhtti oahppe barggat ietjá oa
jvveåsij ja elementaj. Rievtes
biele guovlluj barggat la vuohkasamos. Máhtá aj válljit barggat avtajn oajvveåsijn ájgen jali dåssju åsij
sisanos. Vállji iesj mij la buoremus duv klássaj.
TJOAHKKIT NÁSTIJT
Juohkka vidán oajvveoasen li gietjav elementa. Ju
ohkka lanján máhtti oahppe nástijt tjoahkkit juohkka
gárveduvvam elementan. Maŋutjissaj máhtá 37 náste tjoahkkim. Jus næhttalågån stieggiduvvá, de
luodjomláhkáj symbåvlåjt láhpá ja hæhttu ådåsit álgget.
FILMA
Juohkka lanján li filma Vuonas jali ietjá ri
jkas væráldin. Filma hiehpi divna áldarjuohkusijda ja dajt máhttá
aktu gæhttjat jali ållessjattuga siegen. Muhtem moallánagá máhtti liehket gássjela dádjadit nuoramus
oahppijda. Le ájnas jut máná bessi gatjálvisájt gatjádit ja ságastit filmaj sisano birra.
Divna filmajn la
hiebaduvvam avtastahteduvvam vuojnnodålkkum.
TIEKSTIM
Filmajn dárusti ja li tevsta jus máná ságasti ietjá gielav gå dárogielav. Dárogiella la tiekstidum. Máhtá
dieddelit CC
-
boalov filma fálo oalges bielen ja dieddelit daggu gåggu tjuo
dtju norsk. Filma AN
mánájkonvensjåvnå («Væráldin») ja sáme nuoraj birra («Skåvlån») li tiekstidum ådådárogiellaj,
julevsámegiellaj, oarjjelsámegiellaj ja nuorttasámegiellaj. Redd Barna la jårggålime divna ábnnasijt
ådådárogiellaj ja sámegielajda.
VUOGÁD
AKGÁJBBÁDUSÁ
Vaj oadtju buorre addnevásádusáv Magihkalasj klássalanjás, de la vuogas jut dujna l næhttalågåna
ådåsamos versjåvnnå. Ávttjip adnet PC jali næhttatáblov manna li næhttalågåna Google Chrome jali
Safari. Mozilla ja Internet Explorer doajmmi aj,
valla dá ja ietjá næhttalågåna e vatte buoremus
addnevásádusáv. Unnep næhttatáblojn ja mobiltelefåvnåjn ij oahpponævvo dåjma buoremusát.
Chrome
-
addne gejn la Intowords extension, hæhttuji biedjat inkognitomodusav nali vaj tjoavdos
buoremusát doajmmá.
ÁJG
GE
Magihkalasj klássaladnja
–
nuppástik
la dagáduvvam navti, jut oahppe ietja máhtti iesjguhtik tiemáj
barggat jali jut åhpadiddje lájddis sijáv lanjá milta smartboard baktu. Vihpá suláj (tjále ájge) barggat
tjoavddusijn aktu.
RASJES TIEBMÁ
Nuppástibme
la komplæksa ja rasjes tiebmá. Oahppe soajtti ietja li gássjelisvuodajt vásedam ma åvddån
váldeduvvi oahpponævon. Divna oahppe galggi diehtet gejna máhtti aktijvuodan válldet, jus siján littji
gatjálvisá jali sihti vijddásappot ássjij mannat. Redd Barna d
ættot dát oahpponævvo la duodden ietjá
åhpadussaj manna
nuppástik
tiemájn barggá. Redd Barna mandáhtta la åhpadit mánájda ietjasa riektáj
birra, mánájt dibddet subtsastit ietjasa vásádusájt ja ræjdojt vaddet doarrot
nuppástime
vuosstij. Dát la
akta moattet oahpponævojs, valla dát låppti mánáj jienav ja riektáperspektijvav. Gávnnuji edna
oahpponævo ma máhtti åhpadusán aneduvvat. «Ráde joarkkabargguj» vuolen li ienep árvvalusá gåktu
barggat dárkkelisoahppamijn tiemá birra.
www.barneombudet.no
www.ung.no
www.ldo.no
www.stopphatprat.no
www.politiet.no
www.korspaahalsen.no
www.antirasistisksenter.no
OAJVVEOASE
1. VÆRÁLDIN
Makkir rijkajgasskasasj
sjiehtadusá, lága ja plána
gávnnuji
nuppástime
vuosstij?
«Væráldin» oahppi oahppe AN
mánájkonvensjåvnå ja AN
guoddelisvuodaulmij birra.
2. SKÅVLÅN
Gåktu l skåvlåv vádtset
iesjguhtik sajijn væráldin, ja
manen moattes e besa skåv
låv
vádtset ja navti ållidit ietjasa
riektájt? Åhpada
iemeálmmugij, gielaj ja
sieradusgiehtadallama sjiervij
diehti birra!
3. ASSTOÁJGEN
Makkir hieredimijt iejvviji máná
ja nuora asstoájgearienájn? Dán
lanján oahppi oahppe
mánájbargo ja poesijja birra j
a
gåktu dåbddo ålgoduvvat.
4. NEHTAN
Goassa l vuogas ja vájvve
liehket nehtan? Tiemá dagu
rumájdædda, vassjesága ja
rasissma åvddån váldeduvvi.
5. MÅN
Majt máhtti máná ja nuora
barggat doarotjit
nuppástime
vuosstij? Vuojŋŋamin
æjvvalip mánáj ja nuo
raj gudi
subtsasti ietjasa vásádusáj
birra, ja li moadda ráde majt
máhtá barggat!
AN MÁNÁJKONVENSJÅVNNÅ
AN mánájkonvensjåvnnå la rijkajgasskasasj sjiehtadus mánáj riektáj birra. Danna li 42 artihkkala, jali
riektá, ja dá li oassen Vuona lágajs.
Dála
li muhtem oaneduvvam riektá majt tjadádip Magihkalasj klássalanján
–
nuppástik
:
1
Divna mánájn vuollel 18 jage li sæmmi riektá, vájku gånnå væráldin.
2
Divna mánájn la riektá jut e
nuppástuvá
.
3
Stáhtan la åvdåsvásstádus jut divna máná oadtju ietjasa riektájt ållidum.
12
Divna mánájn la riektá ietjasa vuojnojt javllat ja duodaj váldeduvvat.
13
Divna mánájn la riektá diedojt oadtjot ja javllat mav miejnniji.
14
Divna mánájn la riektá jáhkket
ja ájádallat mav sihti.
15
Divna mánájn la riektá sæbrrat organisasjåvnåjda.
17
Divna mánájn la riektá suoddjiduvvat vahák diedoj vuosstij medijájn.
23
Divna mánájn gejn li doajmmahieredusá, la riektá sæmmi skåvllåj ja huksuj gå divna ietjá máná.
28
Divna mánájn la riektá skåvlåv vádtset.
29
Divna mánájn la riektá skåvlåv vádtset manna l buorre kvalitiehtta.
30
Divna iemeálmmuk
-
jali unneplåhkománájn la riektá ietjasa gielav ságastit, ietjasa kultuvrav ja ietjasa åskov
dåjmadit.
31
Divna mán
ájn la riektá ståhkamij, asstoájggáj ja vuojŋastibmáj.
2. artihkal
–
nuppástik
ålles tækstan AN mánájkonvensjåvnås:
«1. Da stáhta ma li dán konvensjåvnå oasálattja, galggi árvon adnet ja dajt riektájt sihkarasstet ma li dán
konvensjåvnån mierreduvvam juohkka aktugasj máná gáktuj sijá jurisdiksjåvnån, makkirak
nuppástime
dagi ja e galga badjelgæhttjat máná, suv æjgádij j
ali oahttse tjerda, muohtobájno, sjierve, giela, åsko,
politihkalasj jali ietjá vuojno, nasjåvnålasj ja tjerdalasj jali sosiálalasj máttoj, ednamåmastime,
doajmmahieredusá, riegádime jali ietjá siváj diehti.
2. Oasálattja galggi dahkat majt máhtti váj sih
karassti jut mánná suodjaluvvá gájklágásj
nuppástime
ja
stráffa vuosstij sijá æjgádij, oahttse jali familja ietjá oasálattjat virge, dåjma, vuojnoj jali åsko diehti.»
Guossida Redd Barna næhttabielijt jali Mánájoahtse bielijt låhkåmin ålles AN mánájkonven
sjåvnåv.
Almasjrievtesvuodatjielggidusá ja AN mánájkonvensjåvnå birra
oahppoplánaj badjásasj oases:
«Almasjrievtesvuodaj vuodon la ulmusjárvvo, ja la ájnas oasse
riektástáhta
vuodogierges. Vuodon li universálalasj árvo ma
gájkajda guosski, berustik gudi li, gåsstå li, ja gånnå li.
Mánájkonvensjåvnnå la oasse almasjrievtesvuodajs ja vaddá
mánájda ja nuorajda sierralágásj suodjalusáv.»
AN GUODDELISVUODAULME
AN guoddelisvuodau
lme li aktisasj plána divna værálda rijkajda hábbmit ienep guoddelis væráldav
åvddål jagen 2030. Oajvveulmme l «Leave No One Behind», namálattjat ij aktak galga báhtset. Ij åvvånis
aktak galga
nuppástuvvat
.
Dála li muhtem oasseulme
nuppástik
gáktuj:
Ulmme 4: Buorre oahppo
4.5) 2030 rádjáj galggi sjiervvesieradusá oahpon ja åhpadimen gádoduvvat ja gájkajn galggi liehket sæmmilágásj máhttelisvuoda
divna oahppodásijn
ja virggefágalasj oahpon, aj rasjes ulmutja dagu doajmmahieredum ulmutja, álggoálmmuga j
a máná rasjes dilen.
4.7) 2030 rádjáj galggá sihkarastedum oahppe ja studenta jåksi dav máhtudagáv mij la dárbulasj åvdedittjat guoddelis åvddånim
ev, duola degu
oahpo baktu guoddelis åvddånime ja iellemdábij, almasjrievtesvuodaj ja dássádusá birra, ja
oahpo baktu mij ráfev åvdet, ij rijdov, oahpo baktu
mij globálalasj viesádallamav åvdet ja árvon adná kultuvralasj moattebelakvuodav ja man ájnas kultuvra li guoddelis åvddånibm
áj.
4.a)
Ásadit ja ådåstit oahppofálaldagájt ma li mánájda hiebaduvvam, ja v
ieledi sjiervvesieradusájt ja doajmmahieredum ulmutjijt. Ja ma
sihkarassti jasska, ráfálasj, sebradahtte ja dåbmaris oahppobirrasav gájkajda.
Ulmme 10: Binnep sieradusá
10.2) 2030 rádjáj galggá gájkaj persåvnålasj iesjmierredibme sihkarasteduvvat ja gáj
kaj sosiálalasj, økonomijjalasj ja politihkalasj sebrudahttem
åvdeduvvat, berustik álldaris, sjierves, doajmmamfámojs, tjerdalasjvuodas, nasjonalitiehtas, åskos, ruhtadiles jali ietjá dil
es.
10.3) Sihkarasstet sæmmilágásj máhttelisvuodajt ja unnedit sier
adusájt iellemdilijn, duola degu dan baktu jut gádot
nuppástiddje
lágajt,
politihkajt ja dábijt, ja åvdet lágajt, politihkav ja dåjmajt maj ulmme l dáv mihttomierev jåksåt.
Ulmme 11: Guoddelis stáda ja sebrudagá
11.2) 2030 rádjáj galggi dårvulasj ja guo
ddelis jåhtulakvuogádagá liehket sadjihin gájkajda, e ga galga
liehket ilá divrrasa, ja galggi buoredit jasskavuodav gæjnnojåhtulagán, sierraláhkáj
kollektijvvasuvddema baktu, ja sierraláhkáj galggi rasjes ulmutjij dárbo huvsaduvvat, dagu nissunij,
mánáj,
doajmmahieredum ulmutjij ja vuorrasij dárbo.
11.7) 2030 rádjáj galggá bærrájgehtjaduvvat jut gájkajda, sierraláhkáj nissunijda, mánájda ja
vuorrasijda ja doajmmahieredum ulmutjijda, li jasskis ja sebradahtte ruodná birrasa ja almulasj saje
sadjihin.
Lågå ienep FN
-
sambandeta birra sijá næhttabielijn vaj ienebut åhpa guoddelisvuodaulmij birra.
ÅHPADUSLÁTJOS 1
DÁSE:
5.
-
10. dáse
ÁJGGE: Tjoahkkáj 120 minuhta, valla dáv bierri juohket guovte jali ienep åhpadustijmajda.
VÆDTSAGA: PC/næhttatábllo ja jiednabæ
lljasa divna oahppijda
ULME:
• Åhpav AN guoddelisvuodaulmij ja AN mánájkonvensjåvnå birra.
• Diedáv mij
nuppástibme
ja avtaárvulasjvuohta li.
• Dádjadav divna ulmutjijn la sæmmi ållo árvvo, ij aktak galga
nuppástuvvat
.
ÁLGGO (su. 10 minuhta)
Tjadáda
åhpadustijma ulmijt oahppij siegen, ja introdusieri tiemáv.
OAHPPE BARGGI PC:AN/NÆHTTATÁBLON (su. 85 minuhta)
Dibde oahppijt barggat PC/næhttatáblon aktu. Oahppe vuostatjin gæhttji oahpestimfilmav, ja
de barggi divna åsij: Væráldin, Skåvlån, Asstoájgen, Ne
htan ja Mån. Juohkka oasen li
filma, spela, gåvvårájdo ja gatjálvisá maj oahppe barggi. Vihpi su. 85 minuhta barggat
divna åsijt, nav vaj máhttá vuogas dav juohket moatte åhpadustijmmaj. Jus oahppe gærggi, de máhtti
guossidit liŋkajt ma li Gjør mer
-
bielij
vuolen.
AKTISASJ KLÁSSASÁGASTALLAM (su. 15 minuhta)
Gærddoda oahppij siegen majt sij li gæhttjam, berustik li gå avtajn jali ienep åsij bargav.
Mij subtsastuváj
nuppástime
birra?
Lej gus dajs subtsas mij oahppij mielajda bátsij?
Mij la ájnnasamos majt mujt
tin jali oahppin?
Dibde oahppijt stivrrit ságastallamav ietjasij berustimij milta. Vatte oahppijda máhttelisvuodav spontána ájádusájt
buktet
ja gatjálvisájt. Ságastallama bále máhttá liehket vuogas ájnas buojkuldagájt tjielgadit:
Máhtti gus oahppe bágojt b
iedjat dasi mij
nuppástibme
la?
Mij la avtaárvulasjvuohta?
Nuppástibme
:
Ássjedis ja rievtesferdugahtes sieradusgiehtadallam danen gå dån la dån
ja gåsstå dån boadá.
Avtaárvulasjvuohta:
Gájkajn la sæmmi ållo árvvo, ja gájka galggi rievtugit
giehtadaláduvvat ja vieleduvvat.
LÅHPADIBME (su. 10 minuhta)
Låhpada tijmav oanegis tjoahkkájgessusijn dan birra mav oahppe li oahppam
åhpadustijma ulme milta
ÅHPADUSLÁTJOS 2
DÁSSE:
5.
–
10. dáse:
ÁJGGE: 60 minuhta
VÆDTSAGA: PC/næhttatábllo ja
jiednabælljasa divna oahppijda
Ulmme 5:
–
7. DÁSSE:
• Buohtastahtáv gåktu mánáj riektá várajda váldeduvvi iesjguhtik rijkajn.
• Árvvalav gåktu sebrudahka ja mån iesj máhttep
nuppástimev
vuosteldit.
Ulme 8.
–
10. DÁSE:
• Buvtáv gåvvidit majt mánáj riektá
mierkkiji ulmutjij iellemij ja avtaárvulasjvuohtaj Vuonan ja væráldin.
• Reflektieriv gåktu ulmutja li iesjguhtiklágátja ja åvddåjbuvtáv dåjmajt ienep guoddelis sebrudahkaj gånnå ulmutja
e
nuppástuvá
.
ÁLGGO (su. 5 minuhta)
Tjadáda åhpadustijma ulmijt ja g
åhtjo oahppijt subtsastit majt åvdep tijmas mujtti.
JUOGOSBARGGO (su. 20 minuhta)
Juoge klássav juohkusijda, gålmmå
–
niellja oahppe juohkka juohkusin.
Juohkusa oadtju juohkkahasj ietjas oasev digitálalasj ábnnasis majna galggi barggat:
Væráldin, Skåvlån,
A
sstoájgen, Nehtan ja Mån.
Jus li ienep gå vihtta juohkusa, de galggi muhtem juohkusa
sæmmi åsijn barggat. Juohkka juogos adná ietjas oasev álggon åtsådit ja gávnnat
vásstádusájt gatjálvisájda ma li sijá oasen.
Li dagáduvvam iesjguhtik gatjálvisá gasska
-
ja
nuorajdássáj, ja dá li boahtte bielen.
Oajvvefokus la jut juohkusa galggi aktan gatjálvisáj birra ságastallat ja reflektierit, valla
juohkusin galggi ber tjállet, ájáduskártav dahkat jali aktan tjuorggat stuorra árkkaj.
Juohkusa vuostatjin ságastalli ja g
ávnni ietjasa vásstádusájt gatjálvisájda ma li aktisattja gájkajda,
ja de barggagåhti gatjálvisáj ma sijá oassáj gulluji. Definieri val oahppij siegen majt
«sebrudahka» merkaj, gå muhtem gatjálvisájn la dát buojkuldahka.
Sebrudahka:
Ulmutja stáhtan manna
li aktisasj lága: politihkkára, æjgáda, rádná, hárjjidalle, åhpadiddje jnv.
REFLEKSJÅVNÅ ÅLLES KLÁSSAN (su. 30 minuhta)
Juohkusa galggi dálla ietjasa refleksjåvnåjt subtsastit ålles klássaj. E galga
lågådallat, valla farra juogadit ietjasa ájádusájt. Gatj
áda ber oahppijs gatjálvisájt ja hásstala sijáv
reflektierit.
LÅHPADIBME (su. 5 minuhta)
Tjoahkkájgiese åhpadustijma ulmijt oahppij siegen.
Sjiehtadit majt klássa máhttá dahkat
nuppástime
vuosstij doarotjit.
GATJÁLVISÁRKA 5.
–
7. dáse
Aktisasj divna
tiemájda
Divna mánájn la riektá jut e
nuppástuvá
. Åtså ietjat tiebmálanján guokta buojkulvisá mánájs
gudi
nuppástuvvi
–
akta buojkulvis Vuonas ja avtav væráldis ietján.
Mij la sivvan dasi gå dá máná
nuppástuvvi
?
Gåktu jáhkkebihtit mánájn la gå
nuppástuvvi
?
Væráldin
Majt máhttá sebrudahka dahkat vaj dá máná galggi avtaárvulattjat giehtadaláduvvat farra gå
nuppástuvá
?
Manen la ájnas
nuppástimev
vuosteldit vaj lulujma jåksåt AN guoddelisvuodaulmijt?
Majt máhtá dahkat viehkedittjat
nuppástimev
hieredittjat?
S
kåvlån
Majt máhtti sebrudahka ja skåvllå dahkat vaj máná sebrudahteduvvi farra gå
nuppástuvvi
?
Gåktu l skåvllå, gånnå dån váttsá, hiebaduvvam divna mánájda?
Majt máhtá dahkat viehkedittjat
nuppástimev
hieredittjat ietjat skåvlån?
Asstoájgen
Majt máhttá sebrudahka dahkat vaj máná sebrudahteduvvi farra gå
nuppástuvvi
?
Gåktu li asstoájggefálaldagá majt dån diedá, hiebaduvvam vaj divna máná bessi sæbrrat?
Majt máhtá dahkat viehkedittjat
nuppástimev
hieredittjat asstoájgen?
Nehtan
Majt máhttá sebrudahka dahkat vaj máná sebrudahteduvvi farra gå
nuppástuvvi
?
Lehpit gus vásedam ulmutja li ulmutjahttám
nuppástiddje
láhkáj nehtan?
Majt máhtá dahkat viehkedittjat
nuppástimev
hieredittjat nehtan?
Mån
Majt máhttá sebrudahka dahkat vaj mán
á sebrudahteduvvi farra gå
nuppástuvvi
?
Majt máhtá dahkat viehkedittjat
nuppástimev
hieredittjat?
Nammada buorre bielijt dassta gå ulmutja li iesjguhtiklágátja. Majt máhttep guojmenisá
oahppat?
GATJÁLVISÁRKA 8.
–
10. DÁSE:
Aktisasj divna tiebmálanjájda
Divna mánájn la riektá jut e
nuppástuvá
. Åtså ietjat tiebmálanján guokta buojkulvisá mánájs ja
nuorajs gej riektá miededuvvi
–
akta buojkulvis Vuonas ja avtav væráldis ietján.
Manen ja gåktu
nuppástuvvi
dá máná?
Gåktu dát
nup
pástibme
sijá iellemijda vájkkut?
Væráldin
Gåktu máhtti mánáj riektá liehket maŋen hieredittjat mánájt ja nuorajt givsedimes?
Gåktu máhtti AN guoddelisvuodaulme liehket maŋen hieredittjat mánájt ja nuorajt givsedimes?
Gåvvida konkrehta dåjmajt majt sebrud
ahka dahká ja máhttá dahkat boahtteájggáj
nuppástimev
vuosteldittjat.
Gåvvida gåktu rijkaj aktisasjbarggo máhttá nuppástimev vuosteldit.
Majt máhtá dahkat
nuppástimev
vuosteldittjat?
Skåvlån
Makkir riektá Mánájkonvensjåvnån li ájnnasa vaj divna máná
galggi bessat skåvlåv vádtset?
Gåktu l skåvllå, gånnå vádtsebihtit, hiebaduvvam ulmutjijda gejn li iesjguhtiklágásj ævto?
Gåvvida konkrehta dåjmajt majt skåvllå dahká ja máhttá dahkat boahtteájggáj
nuppástimev
vuosteldittjat.
Gåvvida konkrehta dåjmajt majt
sebrudahka dahká ja máhttá dahkat boahtteájggáj
nuppástimev
vuosteldittjat skåvlån.
Majt máhttebihtit dahkat
nuppástimev
vuosteldittjat skåvlån?
Asstoájgen
Makkir riektá Mánájkonvensjåvnån li ájnnasa vaj divna máná galggi bessat asstoájggedåjmajda
sæbrrat?
Gåvvida konkrehta dåjmajt majt asstoájggeariená dahki ja máhtti dahkat boahtteájggáj
nuppástimev
vuosteldittjat.
Gåvvida konkrehta dåjmajt majt sebrudahka dahká ja máhttá dahkat boahtteájggáj
nuppástimev
vuosteldittjat asstoájggedåjmajn.
Majt máht
tebihtit dahkat
nuppástimev
vuosteldittjat asstoájgen?
Nehtan
Lehpit gus vásedam ulmutja li
nuppástiddje
láhkáj tjállám nehtan?
Gåktu jáhkkebihtit dåbddu gå soames vastet tjállá duv birra nehtan?
Majt máhttebihtit dahkat
nuppástimev
ja vassjetjállusijt vu
osteldittjat nehtan?
Majt máhttá sebrudahka dahkat
nuppástimev
vuosteldittjat nehtan?
Mån
Gåktu máhtti mánáj riektá liehket maŋen hieredittjat mánájt ja nuorajt givsedimes?
Gåktu máhtti AN guoddelisvuodaulme liehket maŋen hieredittjat mánájt j
a nuorajt givsedimes?
Gåvvida konkrehta dåjmajt majt sebrudahka dahká ja máhttá dahkat boahtteájggáj
nuppástimev
vuosteldittjat.
Nammada buorre bielijt manen moattebelakvuohta la buorre.
Majt dij ja iehtjáda máhttebihtit dahkat
nuppástimev
vuosteldittjat?
OAJVVADUSÁ VIJDDÁSAPPOT BARGGAT
TIEMÁJN
NUORRA ÅVDDÅGÅVÅ
Ane gåvvårájdojt åvddågåvåj birra åhpatjit ienep mánáj riektáj ja
nuppástime
birra! Álge
gåvvårájdos «Historiske forbilder» «Unge forbilder» «Mån»
-
tiemá vuolen. Oahppe válljiji avtav
åvddågåvåjs gåvvårájdon jali ietjá åvddågåvåv guhti juoktá rahtjá mánáj riektáj åvdås. Oahppe
ienep oahppi ietjasa åvddågåvå birra ja åvddånbukti iet
jasa åvddågåvåv digitálalasj
åvddånbuktemin, tevstan, filman jali ietjáláhkáj.
Guoskavasj fága: Dárogiella, sebrudakfáhka, ÅIEE, dájdda ja duodje, musihkka
LÅHKKETJÁLLUSA
Dibde oahppijt adnet ietjasa jienav
–
divna mánájn la riektá gulldaluvvat!
Ane sisanov man birra oahppe li oahppam Magihkalasj klássalanján
–
nuppástik
låhkketjállusav
tjállet man ulmmen la oadtjot sebrudagáv doarrot
nuppástime
vuosstij. Vuoseda oahppijda
gåktu máhtti låhkketjállusav oadtjot bájkálasj avijsajda ja
Aftenpostens Si;D
, ja ávttji dajt
oahppijt gudi dav sihti, sáddit ietjasa låhkketjállusav nágin avijssaj.
Guoskavasj fága: dárogiella, sebrudakfáhka, ÅIEE, luondofáhka
SÁME GIELA JA KULTUVRRA
Åhpa ienep sáme giela
j ja kultuvra birra filmmaoahppoárkajn! Álge filmas sámegielaj birra
«Skåvlån» vuolen åhpatjit ienep sáme kultuvra birra ja gåktu sámij dárojduhttem la vájkkudam
indivijdda
-
ja sebrudakdásen. Gehtja duola degu filmajt «Kautokeinoopprøret» ja/jali
«Sameblod
» ja práksis filmajt pedagogihkalasj láhtjusijt Filmweban váj oahppabihtit ienebut
sáme kultuvra, sámij dárojduhttema, rasisma, gálldokritihka ja iemeálmmukriektáj birra. Ane
sáme oahpestiddjij ávkálasj næhttabielijt gånnå li edna miellagiddis ássje.
Sváldas filmmaoahppoárkkaj «Kautokeinoopprøret» birra Filmweban
–
Skolekino
Sváldas filmmaoahppoárkkaj «Sameblod» birra Filmweban
–
Skolekino
Guoskavasj fága: sebrudakfáhka, dárogiella, ÅIEE
SEKSUALITIEHTTA, SJIERVVE JA IDENTITIEHTTA
Foreningen Fri
–
Rosa kompetanse
Åhpa ienep sjiervve
-
ja
seksualitiehttamoattebelakvuoda birra
Rosa Kompetanse la dahkam moadda åhpadimláhtjusijt duola degu identitiehta, sjiervverållaj,
gierroma, rájáj biedjama, familljamoattebelakvuoda ja pubertiehta birra. Rosa Kompetanse fállá
aj kursajt skåvllåbarggijda rij
kav miehtáj ma li tsieggum máhtudagá ja praksisa nali.
Sváldas Rosa Kompetanse åhpadimláhtjusij sjierve ja seksualitiehta birra.
Sex og samfunn
Åhpa ienebut identitiehta, rájáj biedjama, sjiervverållaj ja seksualitiehta birra Sex og samfunn
åhpadimláhtjusin.
Sváldas Sex og samfunna åhpad
imláhtjusij
Guoskavasj fága: Luondofáhka, sebrudakfáhka, ÅIEE
Sex og politikk
Åhpa ienep AN guoddelisvuodaulmij, seksualitiehta ja rájáj biedjama birra Sex og politikka
åhpadimláhtjusin.
Sváldas Sex og politikk åhpadimláhtjusij
SEKSA, SJIERVVE JA IDENTITIEHTTA
Guoskavasj fága: dárogiella, musihkka, sebrudakfáhka, luondofáhka ja ÅIEE
Demokratisk beredskap mot rasisme og antisemittisme:
www.dembra.no
Stopp hatprat:
www.stopphatprat.no
GUOVDÁTJA
Senter for studier av holocoust og livssynsminoriteter:
https
://www.hlsenteret.no/
Likestillingssenteret Hamaris
Wergelandsenteret
HL
-
senteret
AN JA GUODDELIS ÅVDDÅNIBME
www.fn
-
sambandet.no
Redd Barna barggá væráldav miehtáj jut gájka máná
galggi bierggit, oahppat ja li jasska ja
oadtju ietjasa riektáj ållidahtedum. Barggap mánáj åvdås ja mánáj badjel 120 rijkan.
Gehtja Redd Barna skåvllåbielijn jus sidá ienep nåvkå oahpponævojt duola degu dáj birra:
• AN mánájkonvensjåvnnå ja AN
guoddelisvuodaulme
• Næhttajiermme ja digitálalasj dájddo
• Ij aktak ålggolin
–
jasskis klássabirrasij ja oahppij mierredime birra
• Máhtto seksuálasj illastime ja vahágahttema birra ja gåktu daj vuosstij rahtjat
--
b. 1-16
Gieres åhpadiddje
Ednamjårbbådisájda
Linnja manna li tjuokka ja náste bajemusán
Maná ruopptot
Maná vijddásappot
Dahkamussaj
Åhpadusláhtjusij 2. oasse
b. 15
FILMA
Li gus muhtem rijka jali tiemá maj birra oahppe sihti ienebut oahppat? Moadda filma ja gåvvårájdo li ietjá rijkajs væráldin. Gæhttjit filmajt aktan ja dibde oahppijt gatjádallat gatjálvisájt. Ane filmajt vuodon tjiegŋodittjat ienebut muhtem rijkkaj. Gæhttjit dokumentárajt ja filmajt iesjguhtik rijkaj ja iesjguhtik tiemáj birra.
Makkir fágajda guosská: Dárogiella, sebrudakfáhka ja ÅIE
FÁGAJGASSKASASJ SJUGGELIIS VAHKKO
Gávnnuji moadda vuoge gåktu adnet riektáv gullut ja doarotjit nuppástime vuosstij. Nigerian li næjtso divtajt tjállám, Etiopian lávllagijt dahkam, Ella Marie Hætta lávllu ja YouTube-vieljatja filmajt dahkaba. Aktisasjbarggo måttijn åhpadiddjij fágaj rastá aktisasj tiebmávahko hárráj ijnuppástime birra. Barggat Magijjalasj klássalanjájn ja ietjá ressursaj. Dibde oahppijt bessat tjállet lávllagijt, dájdajt, divtajt, biebmojt ja filmajt. Låhpada vahkov dajna jut oahppe bessi vuosedit, vuojnnet, gulldalit ja májsstet iesjguhtik sjuggelis vuogijt gåktu oahppe dårru nuppástime vuosstij.
Makkir fágajda guosská: Musihkka, dájdda ja duodje, dárogiella, biebbmo ja varresvuohta, ieŋŋils ja ÅIE
SKÅVLÅN JA NEHTAN FÁRRUJ VÁLLDET
Ane máhttelisvuodav bargatjit sebradahtte birrasa åvdås klássan, skåvlån ja nehtan Redd Barna oahpponævoj Ingen Utenfor ja Nettvett.
Makkir fágajda guosská: Dárogiella, sebrudakfáhka ja ÅIE
b. 16
Åhpa ienebut, ságasta náginijn ja subtsasta nuppástime birra
Vassjesága ja rasissma
Guovdátja
AN ja guoddelis åvddånibme
Doajmmahieredusá
Sáme giela ja kultuvrra
Seksualitiehtta, sjiervve ja identitiehtta
